Neljapäev
Kell neli tõusin voodist, pessu, riidesse ning minek lennujaama. Lennujaamas
ootas meid tore üllatus: Liina oli oma mehega meid saatma tulnud, mis oli nii
suur üllatus mu jaoks, et keegi viitsib hommikul kell 5 üles tõusta ja tulla.
Olin liigutatud ja mul oli hea meel :) 6-st startis lennuk Riiga - väga ilus ja
selge ilm oli Tallinna kohal, nägime maismaad ning Eesti-Läti rannajoont. Lend kestis
30 min, seejärel 20 min ootust ja uuesti lennule Münchenisse. Mõlemad lennud
oli väga sujuvad nii õhku tõusul kui maandumisel.
Seejärel jõudsime Münchenisse,
saime kompsud kätte ja läksime S-bahni peale, et sõita busbahnhofi ja sealt
bussile jalutada. Saime seal natuke petta metroorongipileti(sõidab nii maa peal
kui maa all) ostmisel, aga sellistest kogemustest õpitaksegi. Müncheni
busbahnhof pidi kõige hullem metroo-bussi-rongi sõlmpunkt olema. Saime ilusti
hakkama, keegi meid ei röövinud ja ära ei eksinud - google maps aitas :) Seal
märkasin esimest suurt erinevust Eestist: väga palju on tumedanahalisi inimesi
ning naisi, kellel oli näha ainult nägu või silmad - ehk rüü/rätiku vms
kandjaid. Bussile (flixbus) saime ilusti peale ning sõitsime Erlangeni poole 2
pool tundi. Kohale jõudes veidi tibutas - oleksime nagu Eesti suve kaasa toonud.
Sooja oli 22 kraadi, mis meie jaoks oli täitsa okei. Bussijaam asub veidi eemal
rongijaamast, seega ei õnnestunud meil leida ühtegi taksot ja hakkasime jala
google maps’iga uue kodu poole kõndima. 25 min pärast olime kohal ja vastu
võtsid meid minu kaks imetoredat korterikaaslast Eva ja Anika. Pärast
jutustamist, aitasid nad kirja panna paremad pubikohad ja kaubamajad, kust
esmatarbe ja toiduasju osta.
Seejärel läksime linna sööma ja toitu otsima hommikusöögiks. Esimese toidu otsustasime osta Arcaden’i kaubamajast. See on suur kaubamaja paljude riidepoodidega ja toidupood meenutab Solarise keskuse toidupoodi - ühesõnaga suhteliselt kallis. Õhtust sõime pubis nimega „Murphy’s Law“. Ma võtsin Radlerit ja Silver õlut ning toiduks võtsime ahjus küpsetatud kartulipudru-porgandi-juustu-hakkliha-hernepada - Shepard’s Pie. Seekord isegi sõin herneid. Siin on huvitav asi see, et toidu sisse pannakse loorberileht - vist maitse andmiseks. Meie jaoks oli see üllatus, pole harjunud leidma loorberilehte toidu keskelt :D Seejärel läksime koju, rääkisime tüdrukutega juttu ja läksime magama.
Hugenottide kirik
Seejärel läksime linna sööma ja toitu otsima hommikusöögiks. Esimese toidu otsustasime osta Arcaden’i kaubamajast. See on suur kaubamaja paljude riidepoodidega ja toidupood meenutab Solarise keskuse toidupoodi - ühesõnaga suhteliselt kallis. Õhtust sõime pubis nimega „Murphy’s Law“. Ma võtsin Radlerit ja Silver õlut ning toiduks võtsime ahjus küpsetatud kartulipudru-porgandi-juustu-hakkliha-hernepada - Shepard’s Pie. Seekord isegi sõin herneid. Siin on huvitav asi see, et toidu sisse pannakse loorberileht - vist maitse andmiseks. Meie jaoks oli see üllatus, pole harjunud leidma loorberilehte toidu keskelt :D Seejärel läksime koju, rääkisime tüdrukutega juttu ja läksime magama.
Reede
Tõusime vara üles, et minna kesklinna paberiasju ajama - hommikul
minnes oli õhk veidi karge, nägime udu, kuid lühikese pluusi ja seeliku väel
oli täitsa OK olla.
Hommikuti kuuleb siin kuke kiremist, meenutab täiega maaelu Eestis, kuigi meil kukkesid ega kanasid pole. Kõigepealt läksime housing registration office’isse, kus mul tuli end kirja panna Erlangeni elanikuks. Kontoris tuli võtta jrk number, oodata ja seejärel minna oma nr laua taha. Huvitav oli see, et seal küsiti sünnikoha linna. Ma kahtlevalt ütlesin Rapla, sest see nii väike linn Saksamaa mõttes, kuigi Eesti järgi ju õige :D Asjaajamine aetud ja nännikott õlavangus, suundusime panga poole. Tegin omale pangakonto Sparkasse’sse, sest nägin mitmeid ATM masinaid nende nimedega. Kuigi vist on nii, et see on Liidu/Rajooni pank ning väljaspool ma kuskil vist raha välja ei saa võtta. Seda pean veel uurima, kui kaardi kätte saan. Kõik dokumendid ja asjad saadetakse posti teel, seega ise ei pea uuesti kuhugi asutusse minema. Pärast seda läksime ja ostsime mulle telefonikaardi saksa numbriga. Asjaajamine aetud, läksime kebabi kohta sööma. Siin on päris mitmeid kebabi ja pizza kohti. Pärast söömist suundusime poodi Kaufland’i. See on 3-korruseline kaubamaja/toidupood, kus keldrikorrusel on kõik joogid, 1-korrusel igasugused mitte-toiduasjad ja 2-korrusel toiduasjad. Siinkohal mainin, et poed on lahti E-L kella 8-st 8-ni. Pühapäeviti poest midagi ei saa, seega tuleb toitu varuda. Mõned söögikohad on lahti. Seejärel jalutasime koju ning puhkasime veidi, ning seadsin oma elamise sisse. Mul on väga mõnus elamine ja olen oma toaga väga rahul, väike rõdu on ka, kus saab jalga puhata, suur voodi, kirjutuslaud, riidekapp ja riiulid. Kui olime end sisse seadnud, kokkasime ja seejärel läksime jalutama, et avastada Lääne-Erlangen’it.
Kohalik stiiliguru
Hommikuti kuuleb siin kuke kiremist, meenutab täiega maaelu Eestis, kuigi meil kukkesid ega kanasid pole. Kõigepealt läksime housing registration office’isse, kus mul tuli end kirja panna Erlangeni elanikuks. Kontoris tuli võtta jrk number, oodata ja seejärel minna oma nr laua taha. Huvitav oli see, et seal küsiti sünnikoha linna. Ma kahtlevalt ütlesin Rapla, sest see nii väike linn Saksamaa mõttes, kuigi Eesti järgi ju õige :D Asjaajamine aetud ja nännikott õlavangus, suundusime panga poole. Tegin omale pangakonto Sparkasse’sse, sest nägin mitmeid ATM masinaid nende nimedega. Kuigi vist on nii, et see on Liidu/Rajooni pank ning väljaspool ma kuskil vist raha välja ei saa võtta. Seda pean veel uurima, kui kaardi kätte saan. Kõik dokumendid ja asjad saadetakse posti teel, seega ise ei pea uuesti kuhugi asutusse minema. Pärast seda läksime ja ostsime mulle telefonikaardi saksa numbriga. Asjaajamine aetud, läksime kebabi kohta sööma. Siin on päris mitmeid kebabi ja pizza kohti. Pärast söömist suundusime poodi Kaufland’i. See on 3-korruseline kaubamaja/toidupood, kus keldrikorrusel on kõik joogid, 1-korrusel igasugused mitte-toiduasjad ja 2-korrusel toiduasjad. Siinkohal mainin, et poed on lahti E-L kella 8-st 8-ni. Pühapäeviti poest midagi ei saa, seega tuleb toitu varuda. Mõned söögikohad on lahti. Seejärel jalutasime koju ning puhkasime veidi, ning seadsin oma elamise sisse. Mul on väga mõnus elamine ja olen oma toaga väga rahul, väike rõdu on ka, kus saab jalga puhata, suur voodi, kirjutuslaud, riidekapp ja riiulid. Kui olime end sisse seadnud, kokkasime ja seejärel läksime jalutama, et avastada Lääne-Erlangen’it.
Lääne-Erlangeni kohalik tuletõrje punktike
Huvitav puuke
Värviline korterelamu, ainuke siin piirkonnas (Veidi Lasnamäe omi meenutas meile)
Paremal mu Lääne-Erlangen, vasakul kesklinn. Minu jaoks oli nii harjumatu, et linnas on põld, aga Erlangen on moodustunud väikest küladest ja siin elab ~100 000 inimest. Põllu keskelt läheb kergliiklustee, kus meiegi jalutame ja ratastega linna sõidame.
Jalutuskäigult tagasi jõudes, panin paika mida võiks teha Nürnbergis ja
seejärel oligi kell seal maal, et magama minna.
Laupäev
Ärkasime üles, sõime ja seadsime sammud rongijaama, et S-bahniga
sõita Nürnbergi. Jaama kõndides avastasin, et olin jätnud koju märkmiku, kuhu olin kirjutanud üles vaatamisväärsused
ja nende tänavad. Great! :D Läksime rongi - rong sõitis 19 min ning kohale jõudes hakkasime vanalinna otsima, sest me ei teadnud kaardi ja aadressite puudumise tõttu, kus see asus. Otsustasime minna juba hommikul Nürnbergi, sest sealt pidin omale saama jalgratta
tööl käimiseks. Mõtlesime siis, et teeme päeval väikse turistika. Vanalinna jõudes, saime teada, kus asub
infopunkt ning läksime ja võtsime linnakaardi, millel olid ka märgitud mu
vaatamisväärsused. Kõigepealt läksime Kaiserburgi lossi , see asus 50 kõrgemal
ning saime keele vestile, palav oli ka, sest päike paistis ja sooja 26 kraadi.
Käisime platvormil ära ja jalutasime allapoole tagasi, ostsime lõunaks vegan-falafaeli
ja sõime seda kivimüüri peal istudes ühe kiriku juures. Seejärel läksime U
bahni - metroosse - et sõita Nürnebrgi kohtumajja. Seal käisime kurikuulsas
ruumis 600, kus toimusid Nürnbergi kohtuprotsessid II maailmas süüdi olnud või
vastutavate kodanike üle. Käisime muuseumis ka, kus olid erinevad infolehed
saksa keelse tekstiga ning meie kuulasime ingliskeelset tõlget sidemobiili
moodi asjast (kui selline asi üldse olemas on). Seejärel läksime Nürnbergi Ground
Party Rallies’t vaatama, mis siis on suur ringikujuline hoonet nagu Rooma collosseum.
Ka seal oli muuseum, kuid sellesse me ei
jõudnud, sest kohtumajas läks aega jutukeste kuulamisele. Ma ei teadnud sellist
fakti, et teise maailmasõja ajal hävitati 90% Nürnbergist. Selle suure
ringikujulise hoone sisse pääses ühest värava moodi sissekäigust. Teisel pool
hoonet asus sümfooonia orkester, kus toimuvad suviti mitmed vabaõhu kontserdid.
Seejärel läksime Nürnbergi hauptbahnhof’i
(metroojaama), kus pidin ratta kätte saama. Ratta saime ilusti kätte
ning seejärel ostsime võikut ja bretsel’it, sõime ja läksime rongi peale, et
koju sõita.
Tagasi jõudes panin ratta meie kohalikku ratta parklasse-garaaži. Pärast seda
läksime poodi bussiga, kuna meil oli selline pilet, millega saime terve päeva
sõita 2-kesi (ja vajadusel koera, 4 last, ratta kaasa võtta - TicketTag’sPlus).
Kauflandist ostsime toitu, õlut ja radlerit ja suundusime koju. Olime kolmandat
päeva üle 20 000 sammu kõndinud ja jalad hakkasid täitsa tundma andma :D.
Kodus panime asjad ära, puhkasime ja läksime magama.
Pühapäev
Hommikusöök söödud, uudised loetud, ootasime, et kell saaks 12, et
saada kokku Liinaga, kellega pidime jäätist sööma minema. Ta tõi mulle Elo teki
ja padja päranduseks :) Seejärel läksime ratastega kesklinna, sõime jäätist,
jutustasime adidasest, jalutasime ja suundusime Herzo (Herzogenaurach) poole,
et adidase koht üle vaadata. Adidas asub vanal Saksa lennuväe ( enne II
maailmasõda) - USA sõjaväebaasi (pärast II maailmasõda) alal. Sõitsin oma
rentniku vana rattaga, mis ei olnud just kõige parem. Aga kohale jõudsin.
Erlangenist välja sõites nägime lääne poolset freibad’i, mis siis on tasuta
bassein, kus saab ujumas käia, sest siinsed jõed on väga mudased ja
kiirevoolulised ning nendes ujuda ei tohi. Võtsime Herzo’s radlerit, õlut ja
vett. Õues oli 28 kraadi. Tee peal nägin hobuseid, kuid nendest ja teekonnast
räägin hiljem. Pärast sõitsime tagasi. Koju jõudes olime väsinud, pesime,
puhkasime ja sõime . Saatsin oma korterikaaslased nende praktikale. Nad on kuu
aega ära praktikal, aga tulevad nädalavahetusteti tagasi. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar