Nädal 6.

Sel nädalal ei olnud mul nii palju teha, sest 2 tähtsat ülesannet langesid ära. Seega oli rohkem töökeskkonnas surfamist ja muude asjade lugemist.

Esmaspäeval oli mu juhendaja haige ning kodus. Õnneks üks teine arendaja sai mulle tööd anda ja ma vaatasin, kuidas ta programmi oma märkmeid kirjutab.

Käisin jälle bodyjam’is, kuid seekord ei olnud nii huvitav, motiveeriv ja väsitav. Võib olla oli asi selles, et ma teadsin juba kava. Järgmine nädal tahan proovida joogat. Kuulsin ühe tüdruku käest, et see pidi isegi väsitavam olema. Eks näis.

Nunnu majake

Kuldne sügis

Huvitavad puukesed naabritel

Kolmapäeval läksin pärast tööd uue hoone avamisele. Sinna oli toodud 5 erinevat toiduautot, mis kõik muidugi pakkusid erinevaid toite. Väga head olid ning proovisin kõike, sest tasuta ei saa tihti süüa. Veel mängis elav muusika - bänd ning hiljem dj. Uus maja on väga äge. Seal on seintele pandud hästi palju taimi, töölistele on eraldi mänguruum tehtud, kus saab lõõgastumas käia ning mašaazi tuba, kus saad nautida mašaazi nii et istud toolis ja silmadele on klapid asetud, kust näed erinevaid valgusmänge. Ka sai minna katusele, kus olid mõnusad kott-toolid ning avanes väga ilus vaade ümber kaudsele loodusele ja majadele. Õhtul tulin koos Alinaga koju (jalgratastega). Ma lootsin, et mu dünaamiline esituli hakkab põlema, aga ei hakanud. Kaasas oli mul ainult tagatuli. Alina rattal ka esivalgus ei töötanud, seega pidime kottpimedas mu punase tagatulukesega koju tulema.  Hea, et olime kahekesi ,sest üksi ei oleks küll julgenud kottpimedas põldude vahel sõita, kus valgustust ei ole. Nüüd kannan oma valgustust kogu aeg kaasas. =)

Vaade katuselt Herzogenaurach'i poole

Vaade mujale

adidas

Neljapäeval oli Amy lahkumisüritus. Ta oli selle puhuks valmistanud muffineid, toonud inglise küpsiseid, sai teha inglise teed õigete inglise teekotikestega kui ka oli ta toonud saksa õlut. Proovisin siis seda õlut, ei olnud üldse hea. Radler on ikka parim ! Minu tiim kinkis talle suure lillepuketi ning isetehtud, köidetud kokaraamatu, kus oli nii vahvaid retsepte ja pilte sees.

Reedel aitasin marketingu praktikanti ning tulin varem töölt ära.

Laupäeval läksime Ineš’iga Bambergi. Bamberg on selline väike linnake, kus elab 70 000 inimest. Linn on sarnane meie vanalinnale, kuid linnast voolavad läbi kaks jõge: Doonau ja veel mingi muu. Kohati oli tunne nagu oleks jälle Veneetsias. Majad algasid vee piirilt. Veetsime 6 tundi kõndides ning 8 kirikut külastades. Ma ei mõista, miks on ühte linna nii palju kirikuid tehtud, kõik on erinevad kuid mõned olid vist sama usu jaoks. Igastahes oli huvitav näha neid ning mõnusalt 20 000 sammu tuli ka kokku. Koju jõudes olin päris väsinud, kui otsustasin ikkagist välja minna . Läksime ühte klubisse nimega „Paisely“. Sealne muusika oli täitsa ok, kuid dj ei osanud üleminekuid teha, seetõttu tundus, et ta vajutaks nagu nuppu „next song“ :D.

Suur orel

Klooster

Vaade kloostri aiast

Mini-Veneetsia

Mis sest, et September, aga lihavõtted läbi ju, seega põhimõtteliselt JÕULUD.

Jõulud 2

Pühapäeval puhkasin, skypisin lähedastega ning õhtul sain Inešiga kokku ning läksime creppe’ sööma sinna itaalia jäätisekohvikusse, Ma võtsin rucola, juustu tomati creppi, Ineš jäätise, nussa, mandlilaastudega. Ma võtsin pärast 2 palli jäätist: haselnut ja banana. Banaanijäätis oli ehtsa banaani maitsega. Olin nii üllatunud. Pähklimaitseline jäätis oli muidugi ka hea ja see on alati hea, sest see on mu lemmik ,sest mulle meeldivad sarapuupähklid. :)

Nii see nädal mööduski. Päikest Teile!  :)

Nädal 5.

Esmaspäeval oli mul juhendajaga tagasiside tund ning sain teada oma uued ülesanded. Päev läks ruttu proovides olles ning asju ette valmistades. Panin paika oma puhkuse, et saaksin jõuluks koju tulla. =) Õhtul oli Bodyjam’i trenn. Minu jaoks oli trenn väga intensiivne - leemendasin higist. Aga see oli seda väärt ning mõnus oli end liigutada. Koju läksin bussiga, seega pidin kesklinnast veel 25 min jalutama. Olin väga väsinud. Too päev lubas äikest ning nägin, kuidas hirmuäratavad pilved järjest lähemale sõudsid. 300 m enne kodu sain padukat. Jeiii !

Teisipäeval saabus erakorraline tööülesanne, millele läks peaaegu terve päev. Õhtuks olin täitsa väsinud ning väga nohune. Jah, külmetushaigus ei ole mind veel rahule jätnud. Seega saatis mu juhendaja mind varem koju, et saaksin end järgmiseks päevaks kosuda.  Koju vändates läksin apteegist läbi ja ostsin omale ninasprei. Ehk aitab nohust lahti saada.

Kolmapäev ja neljapäev olid rahulikumad päevad, kus olid sees ka erinevad miitingud.

Reedel oli ka nii mõndagi teha. Tööpäeva lõpus sain väikse loengu meie tööl vaja olevast põhiprogrammist ühelt arendajalt. Oli küll väga huvitav, aga tundsin, et pea ei jõua enam võtta. Õhtu veetsin kodus ning läksin suhteliselt vara magama.

Laupäeval käisin linnas süüa ostmas ja telefonile raha laadimas. Seejärel hakkasin end sättima õhtusele ärasaatmispeole. Nimelt lahkub üks meie arendajadest ning ta kutsus mind Nürnbergi oma ärasaatmispeole. Pidu toimus Alstadt’i festivalil. See oli nagu mini „oktoberfest“. Palju rahvast ja putkakesi, kust sai osta kohalikku bavaaria toitu ja jooki. Esindatud olid erinevad kohalikud pubid. Paljud inimesed kandsid rahvuslikke riideid/rahvariideid. Päris äge oli vaadata. Ärasaatmispeole tuli palju inimesi. Meile oli üks laud broneeritud, kuid vahepeal tundus, et kõik sinna ära ei mahu. Me pidime algul õue laua saama, aga saime sisse. (Igal pubil olid oma väiksed puumajakesed, kus siis istumised toimusid + lauad olid pandud maja ette) Sees mängis üks mees kitarril tuntud lugusid ja nii noored kui vanad laulsid kaasa. Minu taga istusid kaks vanemat naisterahvast ning järsku küsisid mult, et mis maalane ma olen. (Ma mõtlesin, et kas tõesti näen nii eestlase/väljamaalase moodi välja). Siis ütlesin, et olen eestlane. Nad arvasid, et ma olen usast, kuna me kõik rääkisime oma lauas inglise keeles. No vot siis =)

BLACK

Pühapäeval käisin rattaga sõitmas kruusateel, mis lookles kanali kõrvalt (am Europakanal). Siis vaatasin filmi - Breakfast at Tiffany’s. Polnud seda varem näinud ning tüdrukutel oli siin DVD. Ei teadnudki, et „Hannibal“ A-rühmast oli peaosaline. Polnud teda varem nii noorena näinud :D

 Vaade Erlangenile

Lihavõtte saare kujukesed Erlangenis

Täna sai ka kuu täis siin olemisest. Palju õnne mulle! :)

Nädal 4

Sel nädalal oli mulle mitu ülesannet antud. Pidin valmistama asjad ette arendajate riideproovideks. Seega läksid kõik päevad töötähe all ning tekkis paar ületundi. Esmaspäeval sain autoga tööle ja tagasi ning ülejäänud päevad sõitsin jalgrattaga. Hommikuti oli tavaliselt 8 või 9 kraadi, päeva peale läks soojemaks, nii 19 kraadi kanti. Tea siis, mida selga panna. Paar hommikut kohtasin oma teel oravaid, kes kalpsasid üle tee järgmise puu otsa toiduvarusid koguma. Mõni hommik oli mõndadele hobustele pandud juba tekid selga, aga paljud olid tekita. Mulle tundub, et nad on hetkel öö läbi õues või siis viiakse neid hommikul 7 ajal juba õue.

Vaade Erlangeni poole

Vaade Erlangeni poole vol.2

Vaade orule ja hobustele

Erlangen

Erlangen vasakul, hobused ja org paremal

Pop of color - nagu mu roosad jookuspapud

Sel nädalal käisin jõusaalis oma vererõhku mõõtmas, et saaksin osa hakata võtma erinevatest trennidest või üldse käia jõusaalis. Ka tegin omale pääsme kinnisesse jalgratta parklasse, kus saan kasutada kappi (näiteks talvel või spordiasjade jaoks). Panin end kirja ühte trenni - bodyjam. Ootan seda väga, sest see peaks olema segu jõutrennist ja tantsust.

Nädala lõpus sain oma juhendaja käest kiita ning ta oli mu tehtud tööga ja probleemide lahendamisega rahul. Wepeee :)

Veel sain sel nädalal teada ühe väga hea uudise - ühe väga väga erilise sünnipäevakuul saabuva kingituse kohta. Oo happy days !

Töönädala lõpus toimus meil siin Erlangenis elavate praktikantide ja töötajatega istumine - stammtisch (otsest tõlget ma sellele eesti keeles ei tea), aga põhimõtteliselt on tegemist istumisega, kus sõbrad kohtuvad. Käisime sellises pubis nagu „Kanapee“. Ma arvasin algul, et siin elab ~20-25 adi inimest, kuid selgus, et hoopiski ~50 kanti. Olin nii üllatunud, kui palju inimesi kohale tuli. Sain tuttavaks Prantsusmaalt, Saksamaalt, Šotimaalt ja Indoneesiast pärit tüdrukutega. Seejärel läksime mõndade uute ja meie vana gängi liikmetega klubisse „Zirkel“ tantsima. Klubi oli päris tühi ja väike, kuid meid see ei seganud. Tantsida oli vahva, kuid lahkusin varem kui teised, et koju magama minna.

Laupäeval käisime Evaga jäätist söömas ja kaltsukas soppamas. Sai nsiit omale valge laia heegeldatud rätiku (sarnase mida ma Riias nägin ja nii väga endaga koju kaasa tahtsin võtta). Olin 7.taevas! Juhhheiii! Aasta leid ma peaks ütlema. =) Jäätisekohviku nimi oli „Eishaus“, kus saime 1,20 € eest megasuured jäätised. Sellise portsu eest peaks Eestis maksma 3-5 € minimaalselt. Jäätis oli hea. Seejärel läksime parki istuma ning jutustasime niisama. Pärast läksin ma toidupoodi nädala varu ostma ja Eva raamatupoodi.

Jäätis 1,20€

Pühapäeval käisin Trinh Lu juures Kosbach’is (vietnami tüdruk, kes elab väikseks külas, mis on Herzo ja Erlangeni vahel). Ta kutsus mind enda juurde, kuna ma rääkisin talle, et ma tahan minna kunagi Vietnami, et sealset toidukultuuri maitsta. Ta valmistas väga vähestest toiduainetest imemaitsva supi. See oli tõesti hea ! Ma polnud kunagi varem supi sisse laimi pigistanud, kuid see andis aasialikku maitse, mis oli väga hea. Seejärel rääkisime juttu ning pärast sõitsin rattaga koju tagasi. Teel Trinh’i juurde jäi mu teele ratsaklubi. Siin olen kolmes erinevas kohas hobuste talle märganud. Minu jaoks on see naljakas, et minu raadiuses on 3 erinevat talli, sest tavaliselt Eestis seda ei kohta. Aga ju siis Saksamaa on ikka hobuste pidajate ma ka. Tuttav hobuste lõhn meenutas mulle kodu, mistõttu tundsin rattaga vändates end koduselt. 

Hobused teel

Jälitaja

Valged aiad