Nädal 5.

Esmaspäeval oli mul juhendajaga tagasiside tund ning sain teada oma uued ülesanded. Päev läks ruttu proovides olles ning asju ette valmistades. Panin paika oma puhkuse, et saaksin jõuluks koju tulla. =) Õhtul oli Bodyjam’i trenn. Minu jaoks oli trenn väga intensiivne - leemendasin higist. Aga see oli seda väärt ning mõnus oli end liigutada. Koju läksin bussiga, seega pidin kesklinnast veel 25 min jalutama. Olin väga väsinud. Too päev lubas äikest ning nägin, kuidas hirmuäratavad pilved järjest lähemale sõudsid. 300 m enne kodu sain padukat. Jeiii !

Teisipäeval saabus erakorraline tööülesanne, millele läks peaaegu terve päev. Õhtuks olin täitsa väsinud ning väga nohune. Jah, külmetushaigus ei ole mind veel rahule jätnud. Seega saatis mu juhendaja mind varem koju, et saaksin end järgmiseks päevaks kosuda.  Koju vändates läksin apteegist läbi ja ostsin omale ninasprei. Ehk aitab nohust lahti saada.

Kolmapäev ja neljapäev olid rahulikumad päevad, kus olid sees ka erinevad miitingud.

Reedel oli ka nii mõndagi teha. Tööpäeva lõpus sain väikse loengu meie tööl vaja olevast põhiprogrammist ühelt arendajalt. Oli küll väga huvitav, aga tundsin, et pea ei jõua enam võtta. Õhtu veetsin kodus ning läksin suhteliselt vara magama.

Laupäeval käisin linnas süüa ostmas ja telefonile raha laadimas. Seejärel hakkasin end sättima õhtusele ärasaatmispeole. Nimelt lahkub üks meie arendajadest ning ta kutsus mind Nürnbergi oma ärasaatmispeole. Pidu toimus Alstadt’i festivalil. See oli nagu mini „oktoberfest“. Palju rahvast ja putkakesi, kust sai osta kohalikku bavaaria toitu ja jooki. Esindatud olid erinevad kohalikud pubid. Paljud inimesed kandsid rahvuslikke riideid/rahvariideid. Päris äge oli vaadata. Ärasaatmispeole tuli palju inimesi. Meile oli üks laud broneeritud, kuid vahepeal tundus, et kõik sinna ära ei mahu. Me pidime algul õue laua saama, aga saime sisse. (Igal pubil olid oma väiksed puumajakesed, kus siis istumised toimusid + lauad olid pandud maja ette) Sees mängis üks mees kitarril tuntud lugusid ja nii noored kui vanad laulsid kaasa. Minu taga istusid kaks vanemat naisterahvast ning järsku küsisid mult, et mis maalane ma olen. (Ma mõtlesin, et kas tõesti näen nii eestlase/väljamaalase moodi välja). Siis ütlesin, et olen eestlane. Nad arvasid, et ma olen usast, kuna me kõik rääkisime oma lauas inglise keeles. No vot siis =)

BLACK

Pühapäeval käisin rattaga sõitmas kruusateel, mis lookles kanali kõrvalt (am Europakanal). Siis vaatasin filmi - Breakfast at Tiffany’s. Polnud seda varem näinud ning tüdrukutel oli siin DVD. Ei teadnudki, et „Hannibal“ A-rühmast oli peaosaline. Polnud teda varem nii noorena näinud :D

 Vaade Erlangenile

Lihavõtte saare kujukesed Erlangenis

Täna sai ka kuu täis siin olemisest. Palju õnne mulle! :)