Sel nädalal oli mulle mitu ülesannet antud. Pidin valmistama asjad
ette arendajate riideproovideks. Seega läksid kõik päevad töötähe all ning
tekkis paar ületundi. Esmaspäeval sain autoga tööle ja tagasi ning ülejäänud
päevad sõitsin jalgrattaga. Hommikuti oli tavaliselt 8 või 9 kraadi, päeva
peale läks soojemaks, nii 19 kraadi kanti. Tea siis, mida selga panna. Paar
hommikut kohtasin oma teel oravaid, kes kalpsasid üle tee järgmise puu otsa
toiduvarusid koguma. Mõni hommik oli mõndadele hobustele pandud juba tekid
selga, aga paljud olid tekita. Mulle tundub, et nad on hetkel öö läbi õues või
siis viiakse neid hommikul 7 ajal juba õue.
Vaade Erlangeni poole
Vaade Erlangeni poole vol.2
Vaade orule ja hobustele
Erlangen
Erlangen vasakul, hobused ja org paremal
Pop of color - nagu mu roosad jookuspapud
Sel nädalal käisin jõusaalis oma vererõhku mõõtmas, et saaksin osa
hakata võtma erinevatest trennidest või üldse käia jõusaalis. Ka tegin omale
pääsme kinnisesse jalgratta parklasse, kus saan kasutada kappi (näiteks talvel
või spordiasjade jaoks). Panin end kirja ühte trenni - bodyjam. Ootan seda
väga, sest see peaks olema segu jõutrennist ja tantsust.
Nädala lõpus sain oma juhendaja käest kiita ning ta oli mu tehtud
tööga ja probleemide lahendamisega rahul. Wepeee :)
Veel sain sel nädalal teada ühe väga hea uudise - ühe väga väga
erilise sünnipäevakuul saabuva kingituse kohta. Oo happy days !
Töönädala lõpus toimus meil siin Erlangenis elavate praktikantide
ja töötajatega istumine - stammtisch (otsest tõlget ma sellele eesti keeles ei
tea), aga põhimõtteliselt on tegemist istumisega, kus sõbrad kohtuvad. Käisime
sellises pubis nagu „Kanapee“. Ma arvasin algul, et siin elab ~20-25 adi
inimest, kuid selgus, et hoopiski ~50 kanti. Olin nii üllatunud, kui palju
inimesi kohale tuli. Sain tuttavaks Prantsusmaalt, Saksamaalt, Šotimaalt ja
Indoneesiast pärit tüdrukutega. Seejärel läksime mõndade uute ja meie vana
gängi liikmetega klubisse „Zirkel“ tantsima. Klubi oli päris tühi ja väike,
kuid meid see ei seganud. Tantsida oli vahva, kuid lahkusin varem kui teised,
et koju magama minna.
Laupäeval käisime Evaga jäätist söömas ja kaltsukas soppamas. Sai
nsiit omale valge laia heegeldatud rätiku (sarnase mida ma Riias nägin ja nii
väga endaga koju kaasa tahtsin võtta). Olin 7.taevas! Juhhheiii! Aasta leid ma
peaks ütlema. =) Jäätisekohviku nimi oli „Eishaus“, kus saime 1,20 € eest
megasuured jäätised. Sellise portsu eest peaks Eestis maksma 3-5 €
minimaalselt. Jäätis oli hea. Seejärel läksime parki istuma ning jutustasime
niisama. Pärast läksin ma toidupoodi nädala varu ostma ja Eva raamatupoodi.
Jäätis 1,20€
Pühapäeval käisin Trinh Lu juures Kosbach’is (vietnami tüdruk, kes
elab väikseks külas, mis on Herzo ja Erlangeni vahel). Ta kutsus mind enda
juurde, kuna ma rääkisin talle, et ma tahan minna kunagi Vietnami, et sealset
toidukultuuri maitsta. Ta valmistas väga vähestest toiduainetest imemaitsva
supi. See oli tõesti hea ! Ma polnud kunagi varem supi sisse laimi pigistanud,
kuid see andis aasialikku maitse, mis oli väga hea. Seejärel rääkisime juttu
ning pärast sõitsin rattaga koju tagasi. Teel Trinh’i juurde jäi mu teele
ratsaklubi. Siin olen kolmes erinevas kohas hobuste talle märganud. Minu jaoks
on see naljakas, et minu raadiuses on 3 erinevat talli, sest tavaliselt Eestis
seda ei kohta. Aga ju siis Saksamaa on ikka hobuste pidajate ma ka. Tuttav
hobuste lõhn meenutas mulle kodu, mistõttu tundsin rattaga vändates end
koduselt.
Hobused teel
Jälitaja
Valged aiad















Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar