Nädal 3

Esmaspäev

Tegin viimaseid ettevalmistusi homseks, puhkasin ja lugesin raamatut. Tutvumisõhtul oli meid ligikaudu 25 inimese ringis, kõik on põhimõtteliselt erinevatest kohtadest, mis on väga lahe - ei teki riikide järgi eristumist ja kokkuhoidmist ning kõigi rahvuste erinevus rikastab. Käisin rattaga sõitmas.

Teisipäev - Tutvustus päev

Hommikul pidime enne 9-t tulema peasissepääsu juurde. Seal saime omale nimesildid ning siis juhatati meid edasi järgmisesse majja. Seal toimus tutvustuspäev. Kuulasime erinevaid esitlusi ning enne söögiaega saime omale isiklikud sissepääsu kaardid koos oma pildi, nime ja numbriga. See kaart on siin väga tähtis, sest sellega saad alale sisse, liikuda ala sees erinevates majades ringi, süüa, soodustust asjade ostmisel. (Sularaha tuleb kaardile panna ja sööklas tasud kaardiga, kust arvestatakse summa maha) Kohtusin seal erinevate inimestega ning ühe väga toreda Jaapani poisi ja Vietnami tüdrukuga. Läksime koos sööma. Söökla on väga äge - iga päev on uus menüü ja saad valida, mis toitu võtad a’la aasia, kohalikku, pastat, pitsat, vegeterian jms. Söök söödud läksime Sample Sale’ile, kus soetasin omale rattasõiduks kindad. Seejärel kuulasime edasi, mis meile räägiti ning hiljem tutvusime jõusaali ja treeningruumidega, mis asuvad eraldi majas. Jõusaali tutvustamise ajal hakkas vihma sadama ning ma olin tulnud sellel päeval ratta ja kleidiga ning mul ei olnud jopet kaasas. Õnneks jäi vihm enam-vähem järgi ning siis sain koju vändata.

Kolmapäev

See päev ei olnud tore päev, sest nii palju ebaõnnestumisi oli, aga mis seal ikka. Pidin kohtuma oma juhendajaga peasissepääsus, kuid ta ei tundnud mind seal ära ning ta oli ära läinud (Ma ei tundnud ka teda ära - olin vale nime googledanud). Siis pidin ise jalutama peahoonesse (laces) ja teda ootama seal. Lõpuks ta tuli ja andsin talle üle Eestist kaasa võetud Kalevi kommipakikese. Saime oma möödarääkimised lahendatud ning seejärel pidin koos assistendiga minema arvuti järgi. Läksime ühte majja, kus on IT osakond. Ootasin seal ning sain omale arvuti - Dell’i. Seejärel jalutasime tagasi peamajja ning sain tuttavaks oma lauaga ning siis õppisime Outlook’i (pole seda varem kasutanud) ja tegime muid nipetnäpet. Sel päeval sain mitu korda IT abisse helistada (mul on oma telefon ka) ning öelda, mis programme mulle on vaja laadida/käivitada ja muid probleeme lahendada, miks mõni asi ei tööta. Seejärel tutvustas mu juhendaja mind kõigile meie meeskonnas. Meid on kokku 9 inimest arenduses, mõned on veel siiani puhkusel. Seejärel toimus mul väike miiting, pärast seda rääkis mu juhendaja, kuidas meie tiimis ja arenduses asjad töötavad..  Nii tore oli see, et mu juhendaja oli pannud miitingu keskpäevaks, kus läksime kõik koos lõunale. :) Pärast seda lugesin veel mitmeid dokumente, esitlusi, nõudeid, parameetreid. Info rohke päeva lõpus läksin bussile ja sõitsin koju. Kodus jõudes suutsin tekitada umbes-oleku vannitoa kraanikaussi, kui vajutasin kogemata korgi äravoolu torule peale. Lõpuks tõin noa, et ummistust alla lasta. Mõtlesin, et olen kraanikausi ära lõhkunud ja nüüd pean hullult pappi maksma, aga mitu tundi hiljem avastasin, et kraanikausi kraani avaja juures oli üks pulk ülespoole tõusnud. Seda alla vajutades tõusis kork uuesti üles. Lõpp hea, kõik hea.

Suur tammepuu meie campus'es. Must hoone on esitluste hoone ja kus on ajalooline näitus tähtsamatest asjadest.

Neljapäev

Läksin rattaga tööle. Tee peal märkasin, et maisipõldudelt on mais ära korjatud. Nii imelik oli seda tühjust näha, kus enne kõrgusid 2 m-sed maisitaimed. Ähkides jõudsin 8-ks kohale ja hakkasin usinalt dokumente, esitlusi jm infot lugema. Siis tulid jälle miitingud peale. Õppisin FlexPLM  programmi veidi, millega hakkan igapäevaselt töötama. Pärast käisin marketingi miitingul, et teada saada, kuidas meie ala marketing töötab. Päev lendas ruttu ning oligi käes lõuna, käisin söömas oma tiimikaaslasega, kes saab minu juhendajaks, sest mu praegune juhendaja läheb puhkusele 2-kuuks. Pärast lõunapausi lugesin materjale, käisin miitingutel ning õppisin oma arvutis erinevaid asju tegema. Mu töölaud on suur ja mul on veel oma arvutile lisaks üks ekraan, et saaksin 2-s ekraanis töötada ja mitut asja korraga lahti hoida. Veel on mul lauatelefon. Ehk saan oma lauast millagi pilti teha, nii, et ükski kompromiteeriv asi pildile ei jääks. Kui jääb on väga paha paha. See saab olema keerukas, sest igal pool on näidised, isegi minu laua ümbruses. Minu vastas istub meie tiimi kulude arvutaja. Ta on hiinlane, väga tore ning sõbralik inimene. Kontoriruum on avatud, seega näen kõigi tiimikaaslaste töölaudu, ainult minu tiimi bossil on oma klaasakendega tuba. Meie kontor asub peamajas 4.korrusel, kust on imeline vaade ümberkaudsele loodusele.

Reede

Läksin täna samuti rattaga tööle, jõudsin veidi peale 8-t. Hakkasin jälle usinalt lugema ning pärast väikest miitingut tegi meie tiim „Hommikusöögi tunni“, kus siis anti mu praegusele juhendajale üle väike kink, et ta ikka puhkaks ja tuleks meie juurde puhkuselt tagasi. See oli nii vahva ja minu arust tiimi lähendav ettevõtmine. :) Tagasi minnes oli mul miitingud ning õppisin veel FlexPLM programmi, sest järgmine nädal hakkan juba reaalseid ülesandeid seal tegema. Mulle meeldib see, et mul ei ole igav ning mulle usaldatakse ülesandeid, mitte nagu Eestis, kus praktikante pannakse tegema kõige lihtsamaid ja mõttetumaid töid.

Mu korterikaaslased olid tagasi jõudnud oma esimeselt praktikapoolelt ning muljetasime paar tundi.

Õhtul oli kokkusaamine Erlangeni praktikantidega ning liikusime koos edasi rongiga Nürnbergi, kus toimus suur kokkutulek/üritus lahkuvate praktikantide ja uute praktikantide vahel. Selleks oli üks pubi kinni pandud, kus oli megapalju rahvast. Liikusime oma Erlangeni gängiga edasi klubisse. Klubi juurde jõudes nägime, et seal oli meeletu järjekord, mõtlesime, et peame 1 h ootama järjekorras, et sisse saada. Õnneks ühe poisi sõbrad (sakslane, elab Erlangenis) türgisid ettepoole ja me saime ka trügida nende juurde. Siis hakkasime sisse minema ning selgus, et 2 meie gängi poissi, kes olid viimased, ei saa sisse tulla. Me ei saanud aru, miks neid sisse ei lastud: Selgus, et põhjus oli „ketsid ja vale riietus“, mis oli täielik ettekääne turvade poolt mitte-sisselaskmiseks, sest nii paljudel olid seljas tossud jms, kes  ka sisse said. Võrreldes Eestiga sain teada, et klubisse on lihtsam sisse pääseda, kui poiste hulgas on ka tüdrukuid. Seega järgmine kord, kui lähme, üritame paremini miksida, et kõik sisse saaksid. Peol oli väga-väga palju rahvast, aga muusika oli hea - hiphop, mitte electro, mis on väga pop Saksamaal.

Transpordiga on siin keerulisem kui Eestis. Nimelt lõppes rongiliiklus Erlangeni-Nürnbergi  (19 min) vahel kell 1 öösel ära ja algas uuesti kell 6 hommikul.  Õnneks lähevad selles vahemikus ööbussid, kuid need stardivad iga täistund ja sõidavad 45 min Erlangenisse Nürnbergist. Seega tulles klubist ära pidime jooksma, et jõuda bussile, sest me ei tahtnud oodata tund aega. Päris hull oli, eriti kui oled mitu tundi tantsinud ning jalad löövad tuld pluss on väike väsimus, pluss nädala väsimus ja rattaga sõit hommikul tööle ja tagasining uuesti linna sõit, et rongile minna. Bussi jõudes oli kerge veremaik suus, aga me jõudsime õigeks ajaks ! Siis sõitsin linnast koju rattaga ja oli juba tunda, et külmemad kraadid on siia jõudnud.

Laupäev

Ärkasin, sõin ja panin riidesse ning sõitsin adi poole, et ühe vietnami tüdrukuga (Trinh) kokku saada ning outleti minna. Sinna sõites oli mega tormituul vastu, mõtlesin, et ei jõuagi kohale. Saime kokku ning sõitsime ratastega outleti. Seal oli vägev. Outleti ees toimus mingi üritus, kus müüdi telgis adi asju. Ostsin omale trennipüksid ja sport-rinnahoidja. Edasi läksime outleti majja, mis on 2-korruseline. Teisele korrusele pääsevad ainult adi töötajad. Seal müüdi nii vägevat kaupa, nii et kui oma esimese palga kätte saan, siis tean juba, mida osta tahan. Esimeselt korruselt ostsin omale rahakoti, sest see mida kasutan on juba palju päevi näinud ning seest katki. Seejärel läksime Herzosse, et seda avastada ning midagi süüa. Sõime ning saime omale kohviga sooja sisse ja otsustasime tagasi vändata. Siis tuli korraks päike välja ja õnneks oli tuul tagant :) Ostsin omale süüa poest ning tulin koju, sest kaugelt tulid ähvardaval kiirusel suured ja tumedad vihmapilved.

Herzogenaurach vanalinn

Herzogenaurach vanalinn 2

Trinh

Selfie time!

Vaade Erlangeni poole, taga on väiksed mäed ka, paremal meie campus'e parkimismaja

Trennipüksid

Rahakott

Rinnahoidja

Pühapäev

Ärkasin üles, panin end valmis ning siis läksime korterikaaslastega „brunch’ile“. Siin on nii, et mõnedes kohvikutes saab pühapäeva hommikuti rootsi lauda minna ja hommikust süüa. Kahjuks see koht oli üsna rahvast täis, seega otsustasime ühte teise kohta minna. Võtsin omale singi-muna-köögiviljade roa, mis oli päris hea. Saksamaal on ka see hea asi, et toidud on üsna suured (poole rohkem pannakse taldrikule kui Eestis) kui sama palju maksavad road Eestis, seega siin võid kindel olla, et saad alati kõhu täis ning ei pea muretsema, et maksid selle eest liiga palju nagu Eestis tavaliselt. Jutud aetud, suundusime tagasi koju. Täna oli ka väga tormine ilm ja kole tuuline. Kahjuks sain eelmise nädala algul külma (vist) või oli õhu muutus nii suur [soojalt (30 kraadilt) külmale (15 kraadile)], seega olen päris korralikus köhas ja väike nohu ka. Üritan asja ravida salli ja rohke teega.